I. Y. Starak, J. Oldham, T. Key "Risk olla elus"

Sissejuhatus gestaltteraapiasse. Teadmisi gestaltterapeutide poolt väljatöötatud psühholoogiliste töövõtete kohta. Kui neid võtteid kasutada, siis aitavad nad teil elu rikkamaks muuta ja te saate oma saatuse peremeheks.
Ilmumisaasta 1998 Kirjastus HUMA
Yaro Staraki kodulehekülg: http://starak.blogspot.com/
Karmel Tall ja Riina Häidkind esitlesid Gestaltteraapia võimalusi posterettekandega (Poster). Krista Dudarenko Ilmunud ajakirjas Kodutohter (oktoober 2005)
Kas teie söandate tunda kõikehaaravat, täisväärtuslikku õnnetunnet? Või näib alalõpmata, et elu põhieesmärk on veel saavutamata, ära tundmata, olulised teod tegemata ning see, mis praegusel ajahetkel peos, pole midagi väärt?
Kaire Varrak Gestaltteraapia Arenduskeskus Delfi Naisteleht
Mõne uue valiku ees seistes kerkib tihti huulile küsimusi: nagu “Kas ma ikka tohin?”, “Kas ma saan?”, “Kas ma suudan?”… Lapsed on riskialtid ja uue järeleproovimine on nende arengule aluse panija. Täiskasvanuna on meis tegelikult alles küllalt võimeid ja vaba tahet, et riskida - ainult et see on ebakindluse ja otsustusvõimetuse jäässe kinni külmunud.
Kaire Varrak Gestaltteraapia Arenduskeskus Ilmunud ajakirjas Eesti Töötervishoid (detsember 2005) Sekretar.ee
Gestaltteraapia ei lase kätteõpitud neuroosides mõnuleda ja inimestel toetuse saamiseks nendega manipuleerida, vaid nõuab ehedat olemist ning vastutuse võtmist oma elu eest. Kõik see toob tööellu palju uusi värskeid võimalusi.
Kaire Varrak Gestaltteraapia Arenduskeskus Ilmunud ajalehes Terviseleht (27 detsember 2005) Delfi Naisteleht
Tooliga rääkimine?! “Ma tahan saada selgust mis meie vahel toimub ja ma ei saa seda! Ta ei ütle mulle, miks ta nii teeb!” “Pane ta toolile ja küsi ta käest!” “Mismoodi.. ta ei ole ju tegelikult seal..?” …
Tiina Jõgeda ilmunud Eesti Päevalehes
Geštaltteraapia oli üks esimesi psühhoteraapia suundi, mis jõudis taasiseseisvunud Eestisse 1992. aastal. See võeti vastu suure hurraaga, korraga alustas oma isiksuse uurimist ja arendamist kümneid gruppe. Ka praegu toimuvad Tallinnas isiksusliku arengu kursused. Nende kestus on kolm kuud, iga kuu üks nädalalõpp reedest pühapäevani.
Krista Dudarenko Ilmunud ajakirjas Terviseajakiri ÜKS (mai 2006)
Kui võtta aluseks eri psühhoteraapiatega seostuvad kujundid, haakub gesttaltteraapiaga küllap kõige mõjukamalt tühja tooliga rääkimine. Teisena võiks täheldada mitte nii tavapärast tunnetega tegelemist ja neile orienteeritust on ka jutte müütilistest muutustest, mis inimestega toimuvad.
Kaire Varrak Gestaltteraapia Arenduskeskus Ilmunud Eesti Päevalehes (02.mai 2007), intervjuu Tiiu Saksaga
Kõigepealt, kellele on mõeldud gestaltteraapia terapeudiõpe?
Terapeudiõppesse võiks tulla need, kes tahavad hakata inimestega töötama. Ülikoolis omandatud psühholoogiaharidus annab head teoreetilised teadmised selle kohta, mis inimestega psühholoogilises plaanis toimub, kuid annab enamasti vähe praktilist kogemust. Praktilises nõustamise või teraapiatöös on üks olulisemaid asju aga hoopis see, kuidas nõustaja või psühholoog/terapeut ise endaga toime tuleb nõustamissituatsioonis... Kaire Varrak Gestaltteraapia Arenduskeskus Ilmunud Postimehes (23.mai 2007)
Gestaltteraapia kohta armastatakse levitada hämmastavaid müüte, 10 a tagasi ülikoolis psühholoogiharidust omandades kuulsin õppejõu suust kirjeldust teraapiasituatsioonist, mis tekitas põnevusega seotud huvi- kas inimeste taluvust pannakse selles teraapias proovile? Sellise huviga tulin mõned aastad hiljem gestaltteraapiasse ja leidsin, et midagi sellist tegelikult siiski ei toimu. Kurb on kuulda, et ka praegu räägitakse mõnes ülikoolis psühholoogiatudengitele, et gestaldis tehakse eksperimente a´la „inimesed pannakse tuppa kinni..”.
|